Küsitlus Kunstiasutuste Liidu liikmete seas (2025. aasta kohta): tulemused
Kunstiasutuste Liidu liikmete seas viidi perioodil mai-juuni 2026 läbi küsitlus, et koguda infot kunstiorganisatsioonide tegevuse kohta, keskendudes peamiselt majandusnäitajatele, aga ka programmi ja produktsiooni puudutavatele küsimustele. Organisatsioonidel paluti vastata 2025. aasta kohta.
Veebiküsitlus kogus 17 vastajat, s.o 52% Kunstiasutuste Liidu aktiivsetest liikmetest. Vastajate seas on väga erineva suuruse ja juriidilise vormiga asutusi ning kõige enam oli vastajate seas MTÜsid (47%).
Märkus: kui kunstiasutust haldaval institutsioonil on olulisel määral kunstinäituste või -projektidega mitteseotud tegevusi (näiteks ülikoolid, suuremad muuseumid ja keskused), siis paluti vastata näituste või kunstiprojektide keskselt.
2022. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit.
2023. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit.
2024. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit.
Tulud-kulud
Organisatsioonide eelarved varieeruvad ca 25 000 eurost kuni 1,88 miljoni euroni. 29% vastanutest on eelarve alla 100 000 euro, 18% jääb see 100 000 ja 200 000 euro vahemikku ning 53% on eelarvemaht üle 200 000 euro.
Kõige suurem tuluallikas on küsitlusele vastanud organisatsioonide puhul oma- ehk müügitulu, mis annab keskmiselt 47% kunstiorganisatsioonide tuludest. 85-100% ulatuses toetub omatulule 3 vastajat, samas kui 1 organisatsioon ei teeni omatulu üldse ning veel 3 puhul jääb omatulu osakaal alla 15%. Omatulu peamiste allikatena nimetati kõige sagedamini ruumide renti, meenete ja raamatute müüki, koolituste ja ürituste korraldamist ning kunstiteoste müüki.
Järgmine suurem sissetulekuallikas tegevustoetuste kõrval on avalikest allikatest pärinev tegevustoetus, mis moodustab keskmiselt 38% sissetulekutest. Peaaegu täies mahus ehk 85-100% ulatuses toetuvad tegevustoetustele 2 kunstiinstitutsiooni, samal ajal kui 2 vastajat ei saa tegevustoetust üldse ja veel 3 puhul jääb toetuse osakaal alla 15%. Tegevustoetuste kõige sagedamad maksjad on Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium, vähemal määral ka kohalikud omavalitsused. KOV-ilt sai 2025. aastal rahalist tegevustoetust 5 asutust ning aastase toetuse summad varieerusid 9000 eurost 88 400 euroni.
Muudest tuluallikatest moodustavad projektitoetused keskmiselt 14%, muud tulud 1% ning üksikud asutused saavad tulusid ka sponsortoetustest või liikmetasudest.
Kõige suurema kulukohana märkisid vastajad organisatsioonis püsivalt töötavate inimeste palgakulusid (keskmiselt 44% kuludest), millele järgnesid sisutegevusega – näiteks näituste produtseerimisega – seotud kulud (29%), muud üld- ja kontorikulud (15%) ning üüri- ja kommunaalkulud (12%).
Personal
Kunstiasutusi iseloomustavad läbivalt väikesed tiimid. Küsitlusele vastanud kunstiasutustes töötab täistööajale taandatult keskmiselt 5,5 inimest. Sealjuures oli 10 vastajal (ehk üle pooltel) 3 või vähem töötajat, neist omakorda 2 palkab 1 töötajat ning ühes asutuses ei ole tööl ühtegi inimest. Üle 10 töötaja oli vastanute seast 2 organisatsioonil ja kõige enam oli ühes asutuses 25 töökohta. Kokku oli küsimusele vastanud organisatsioonides eelmisel aastal 86 töökohta.
Keskmine brutotöötasu oli vastanud organisatsioonides 2025. aastal 1878€/kuus ning mediaantöötasu 1900€/kuus. 1500-eurost või madalamat keskmist tasu maksid 2 organisatsioon (kokku 7 töötajale), samas kui üle 2000-euroseid töötasusid maksis 4 asutust (kokku 27 töötajale). Kõige madalam keskmine brutotöötasu organisatsiooni kohta oli 1200 € ja kõige kõrgem 2407€.
Märkus: vastajatel paluti arvestada, mis oleks iga töötaja brutotöötasu ühes kuus, kui nad töötaksid täistööajaga ning seejärel jagati saadud number töötajate arvuga.
Näituste korraldamine
17 vastaja seast korraldas eelmisel aastal näitusi 15 asutust, mis tõid publiku ette kokku 235 väljapanekut. 2 vastanut ei korralda põhitegevusena näitusepaiga tööd või ei tegele igapäevaselt näituste välja toomisega, kuid pakuvad näituste korraldamisele ja/või kunstnikele tugiteenuseid.
72% näitustest olid isiku- ja 28% grupinäitused. Näitusekorraldajate seast tõi 4 asutust välja 5 või vähem ja 1 asutus üle 30 näituse. Näitustest 8 taaseksponeeriti Eestis mõnes teises näituseasutuses ja 5 näitust taaseksponeeriti rahvusvaheliselt ja/või olid need (kaas)produtseeritud välismaal.
Näitusi korraldanud kunstiorganisatsioonid tegid kunstnikega möödunud aastal koostööd pisut üle 2000 korral, kusjuures 67% vastanute näitustel osales aasta jooksul kokku üle 50 kunstniku. Lisaks kunstnikele tehti regulaarset koostööd ka teiste vabakutseliste kunstitöötajatega, kokku ligi 500 korral. Kunstnike kõrval on teised vabakutselised kunstitöötajad näiteks kuraatorid, kirjutajad/tekstide autorid, vestlusringide osalejad ja moderaatorid, giidid, töötubade läbiviijad, graafilised disainerid, näituste installeerijad, tõlgid, toimetajad, fotograafid ja muud valdkondlikud koostööpartnereid.
Näitustel esitletud teostest olid keskmiselt 65% olid uued teosed. Lisaks näituste korraldamisele andsid küsitlusele vastanud kunstiorganisatsioonid möödunud aastal välja 23 vähemalt 8-leheküljelist trükist.
Kunstnikutasud
Näituseid korraldanud 15 asutusest maksis 2025. aastal isikunäituste (s.o 1-3 kunstnikku hõlmav projekt) eest kunstnikele tasusid 67% ehk 10 organisatsiooni. 5 vastajat küll korraldavad näitusi, aga ei maksa hetkel kunstnikele tasusid.
Keskmine tasu isikunäituse kohta kokku oli 2025. aastal 885€ ja mediaantasu 400€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu isikunäituse kohta 1328€ ja mediaantasu 710€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 250€ ja kõige kõrgem 4000€.
Grupinäituste (s.o enam kui 3 kunstnikku hõlmav projekt) eest maksis näituseid korraldanud asutustest kunstnikutasusid 33% ehk 5 organisatsiooni. 8 vastajat küll korraldavad grupinäitusi, aga ei maksa nende eest hetkel kunstnikele tasusid ja 2 organisatsioonis ei toimunud grupinäitusi.
Keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule oli 178€ ja mediaantasu 0€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule 499€ ja mediaantasu 600€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 100€ ja kõige kõrgem 960€.
Märkus: kunstnikutasude puhul tuleb tähele panna, et tegemist on kogutasuga projekti peale kokku (ehk mitte kuutasuga) ning tasu kogukuluga. Veel on oluline märkida, et vastajate seas oli väga erineva suuruse ja toimimisloogikaga organisatsioone. Suuremaid tasusid maksvad organisatsioonid korraldasid pigem vähem näituseid ning mitmed vastajad tõid välja, et kunstnikutasusid ei olnud võimalik maksta suurte ülevaate- ja grupinäituste puhul, samuti ei makstud tasusid tudengite õppetöö osana toimunud näituste eest.
Koostöö muu valdkonna ettevõtetega
Peale kunstivälja töötajate kasutasid vastanud organisatsioonid eelmisel aastal ka muude valdkondade ettevõtete teenuseid, kokku tehti koostööd hinnanguliselt üle 950 taolise firmaga. Siin on mõeldud näiteks transpordifirmasid, kindlustusettevõtteid, haldusfirmasid, panku, hotelle, trükikodasid ja kirjastusi, reklaamiettevõtteid, toitlustusettevõtteid, ehituspoode ja -ettevõtteid ja muid valdkonnast väljaspool tegutsevaid koostööpartnereid.
Mis on puudu?
Hinnangud selle kohta, mis summa oleks organisatsioonil puudu elementaarseks toimimiseks varieerusid 0 eurost kuni 200 000 euroni. Üle poole vastajatest ehk 9 organisatsiooni leidsid, et neil on hetkel elementaarseks toimimiseks vahendid olemas või ei osanud nad lisavahendite vajadust eraldi välja tuua ning teiste organisatsioonide elementaarse toimepidevuse tagamiseks oleks hinnanguliselt vaja kokku 633 000 eurot.
Vastajatel paluti ka hinnata, mis mahus on puudu rahalisi vahendeid jätkusuutlikuks ja arengut soodustavaks toimimiseks. Hinnangud varieerusid 0 eurost kuni 257 000 euroni. 4 organisatsiooni vastasid, et lisavahendite vajadus puudub või ei osanud nad seda välja tuua ning teiste vastajate jätkusuutliku ja arengut soodustava toimimise tagamiseks oleks kokku vaja veidi üle 1,5 miljoni euro.
Taristu- ja tehnikainvesteeringute vajadust ei ole 3 vastajal, teiste vastanute vajadused varieeruvad väiksemahulistest tehnikauuendustest (helisüsteemid, valgustus) ja värskendusremondist kuni põhjalike kogu ruumiprogrammi hõlmavate renoveerimistööde või uute ruumideni. Konkreetseid numbreid välja toonud organisatsioonide akuutsete ruumi- ja tehnikavajaduste katmiseks oleks vaja veidi üle 2,9 miljoni euro.