Loomeliitude ja esindusorganisatsioonide avalik pöördumine Eesti Vabariigi 108. aastapäeva eel
Eesti riigile ja kultuurile õitsemist!
Eesti Vabariigi 108. aastapäeva ning Riigikogu valimisteks valmistumise eel mõtisklevad loomeliidud ja valdkonna esindusorganisatsioonid, millised teemad ei tohiks kultuuripoliitika laualt kindlasti maha kukkuda, et meie olemise kese, meie identiteet oleks tugev ja ühtne.
Vabakutseliste loovisikute töötingimuste parandamine
Murekoht, mida jagavad kõik loomeliidud, on vabakutseliste toimetulek – teema, mis langes sügisel riigieelarvestrateegiaga seotud aruteludest hoopis välja. Näeme tõsise ohuna kultuuri poolprofessionaliseerumist – andekas inimene, kes on otsustanud tõsiselt loomingule pühenduda, avastab sageli, et erialaga jõuab ta vaevu tegeleda: rööprähklemine erinevate tööotste vahel neelab kogu aja. Õpitud erialalt lahkumist suurendavad sotsiaalsete garantiide puudumine ning palga- ja pensionivaesus.
Kiiremate ja kergemalt teostatavate sammudena aitaks vabakutselisi rulluva sotsiaalmaksu kehtestamine, vabatahtliku ravikindlustuse kuutasu arvutamine alampalga järgi (hetkel arvestatakse keskmise palga järgi ning lävi on seega paljude jaoks liiga kõrge) ning loovisiku töö seadusandliku raamistiku lisamine, mis annaks töölepingulised garantiid.
Kultuur ei tohi olla vaid rikaste privileeg
Eesti kultuur on see, mis loob ühiskonnas sidusust, kuid praegused ürituste- jms hinnad soodustavad kihistumist: kultuur on ligipääsetav ainult suurema sissetulekuga inimestele ning eelkõige tõmbekeskustes.
Nii et tõstatame siit kultuuri käibemaksu teema! Teatri- ja kontserdipiletite ning raamatute käibemaks on Eestis kõrgem kui suuremas osas Euroopa riikides (näiteks kehtib 0% käibemaks raamatutele Norras, Tšehhis, Ühendkuningriigis ja Iirimaal; teatri- ja kontserdipiletid on maksustatud Prantsusmaal 5,5% Saksamaal 7%, Itaalias ja Hispaanias 10% maksumääraga – meil aga maksimummääraga). Lisaks võiksid kultuuriürituste piletihinnad arvestada regionaalset maksevõimekust, piirkondlikele üritustele tuleks rakendada mõjuvaid soodustusi ja toetusi. Ettevõtetele võiks aga luua “kultuuri-Stebby” ehk tervise- ja spordikulude tulumaksuvaba hüvitamise analoogil toimiva maksusoodustuse töötajate kultuuri laialdasemaks tarbimiseks. Leiame, et HTM keeld korraldada lastevanemate toel teatrite, muuseumite, kontserdite, sh nende pakutavate haridustundide külastamist on andnud kultuuriasutustele tuntava tagasilöögi ning et süteem tuleks kriitiliselt üle vaadata, et tagada kultuuriasutuste külastamine kui hädavajalik osa õppeprotsessist ka vähempriviligeeritud õppuritele.
Rahastus peab toetama kultuuri jätkusuutlikkust
Oleme kõigis valdkondades murega jälginud kasvavat survet kultuurkapitali vahenditele – kultuuriministeeriumi strateegia suunata suurüritusi ning taotlusvoorusid üha enam kultuurkapitali alla viib selleni, et käärid loovisikute potentsiaali ja kultuurkapitali võimaluste vahel on järjest suuremad, isegi olukorras, kus kultuurkapitalile on vahendeid juurde tulnud. Leiame, et suurte asutuste ning juba endale nime teinud festivalide tegevustoetus peaks tulema ministeeriumi eelarvest – kultuurkapitali eesmärk on ennekõike loovisikute, kultuuri mitmekesisuse ja väikeste algatuste toetamine. Kultuuriministeeriumilt soovime valdkondadega täpsemalt läbi arutatud strateegilisi eesmärke ja selgeid perspektiive ning vähem reaktiivset käitumist. Tervitame ka poliitikute valdkonda lisaraha toomise otsinguid, aga nii kultuuriloojate kui kodanikena tahame näha, et olulised sõnad ja sõnumid seadusloomes kiirustamisega sassi või hoopis kaduma ei läheks.
(Oma)tulu teenimise surve ei tohi lükata pildilt välja eksperimentaalsust
Eesti kultuurile on kriitiliselt tähtis, et ei eelistataks pelgalt “majanduse elavdamist” lubavaid spordi- ja kultuuriüritusi, vaid rahastataks tõhusalt ka kontserte, etendusi ja kunsti- ning kirjandusteoseid, mis eeldavad auditooriumilt kõrget erialast asjatundlikkust. Vähene rahastamine ohustab otseselt loomingu sisulist poolt – loojal kaob võimalus riskida ja sealjuures ka eksida. Kontseptuaalselt keeruka, ressursinõudliku kultuuri elushoidmine on Eesti riigile hädavajalik. Kõrge professionaalse taseme saavutanud, terasemad, eksperimendialtimad ja laiema silmaringiga inimesed peavad saama oma ambitsioone teostada ka siin – talentide väljavoolule pidurid peale!
2027. aasta Riigikogu valimistel ei tohiks olla kultuur teema, mis lohiseb nii valimisprogrammides, debattides kui ka koalitsioonikõnelustel teiste sabas. Kultuur loob ühiskonnas sidusust – ilma kultuurita ei ole kaitsetahet, sest kultuur loob meie ühist identiteeti. Eesti kultuur on Eesti riigi olemuslik kese, mida kaitseb ka põhiseadus. Loomeliidud ja valdkondlikud esindusorganisatsioonid on valmis olema poliitikakujundamises konstruktiivseteks partneriteks, et Eesti kultuur õitseks ka pikemas perspektiivis.
Aet Ader, Eesti Arhitektide Liit
Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuur
Urmas Ambur, Eesti Esitajate Liit
Siret Campbell, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit
Maarin Ektermann, Eesti Kunstnike Liit
Maarja Gustavson, Eesti Maastikuarhitektide Liit
Maarja Kangro, Eesti Kirjanike Liit
Anne Tamm-Kivimets, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit
Merike Kurisoo, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liit
Tarmo Piirmets, Eesti Sisearhitektide Liit
Gert Raudsep, Eesti Teatriliit
Reimo Sagor, Eesti Näitlejate Liit
Sulev Keedus, Eesti Kinoliit
Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liit
Triinu Upkin, Eesti Balletiliit
Henry-David Varema, Eesti Interpreetide Liit
Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liit
Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liit