Küsitlus Kunstiasutuste Liidu liikmete seas (2024. aasta kohta): tulemused

Kunstiasutuste Liidu liikmete seas viidi perioodil märts-mai 2025 läbi küsitlus, et koguda infot kunstiorganisatsioonide tegevuse kohta, keskendudes peamiselt majandusnäitajatele, aga ka programmi ja produktsiooni puudutavatele küsimustele. Organisatsioonidel paluti vastata 2024. aasta kohta.

Veebiküsitlus kogus 17 vastajat, s.o 50% Kunstiasutuste Liidu liikmetest. Vastajate seas oli väga erineva suuruse ja juriidilise vormiga asutusi, kõige enam (47%) oli vastajate seas MTÜ-sid. 

Märkus: kui kunstiasutust haldaval institutsioonil on olulisel määral kunstinäituste või -projektidega mitteseotud tegevusi (näiteks ülikoolid, suuremad muuseumid ja keskused), siis paluti vastata näituste või kunstiprojektide keskselt.

2022. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit. 
2023. aasta kohta tehtud küsitluse kokkuvõtte leiab siit.

Tulud-kulud

Organisatsioonide eelarved varieeruvad ca 17 500 eurost kuni 1,16 miljoni euroni. 41% vastanutest on eelarve alla 100 000 euro, 18% jääb see 100 000 ja 200 000 euro vahemikku ning 41% on eelarvemaht üle 200 000 euro.

Kõige suurem tuluallikas on küsitlusele vastanud organisatsioonide puhul avalikest allikatest pärinev tegevustoetus, mis moodustab keskmiselt 45% sissetulekutest. Tegevustoetuste kõige sagedamad maksjad on Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium, vähemal määral ka kohalikud omavalitsused. KOV-ilt sai 2024. aastal tegevustoetust 7 asutust ning aastase toetuse summad varieerusid 960 eurost 81 756 euroni.

Teine suurem sissetulekuallikas tegevustoetuste kõrval on oma- ehk müügitulu, mis annab keskmiselt 37% kunstiorganisatsioonide tuludest. Omatulu peamiste allikatena nimetati kõige sagedamini ruumide renti, meenete ja raamatute müüki, piletimüüki ja kunstimüüki. Muudest tuluallikatest moodustavad projektitoetused keskmiselt 15%, muud tulud 3% ning üksikud asutused saavad tulusid ka sponsortoetustest või liikmetasudest.

Kõige suurema kulukohana märkisid vastajad organisatsioonis püsivalt töötavate inimeste palgakulusid (keskmiselt 49% kuludest), millele järgnesid sisutegevusega —näiteks näituste produtseerimisega — seotud kulud (27% kuludest), üüri- ja kommunaalkulud (16% kuludest) ja muud üldkulud, näiteks kontorikulud (8% kuludest).

Personal

Kunstiasutusi iseloomustavad läbivalt väikesed tiimid. Küsitlusele vastanud kunstiasutuste tiimides töötab täistööajale taandatult keskmiselt 4,5 inimest. Sealjuures oli 11 vastajal (ehk ⅔ vastanutest) 3 või vähem töötajat, neist omakorda 4 palkab 0,7-1 töötajat. Üle 10 töötaja oli 17 vastaja seast 2 organisatsioonil ja kõige enam oli ühes asutuses 21 töökohta. Kokku oli küsitlusele vastanud organisatsioonides eelmisel aastal 77 töökohta.

Keskmine brutotöötasu oli vastanud organisatsioonides 2023. aastal 1545€/kuus ning mediaantöötasu 1400€/kuus. Võrdluseks, Eesti keskmine brutopalk oli samal aastal 1981€/kuus ning riigi kultuuriasutustele kehtiv kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum brutotasu 1600€/kuus. 

Alla 1000-eurost keskmist tasu maksis 1 organisatsioon (kokku 7 töötajale), samas kui üle 2000-euroseid töötasusid maksis 2 asutust (kokku 5.5 töötajale).

Märkus: vastajatel paluti arvestada, mis oleks iga töötaja brutotöötasu ühes kuus, kui nad töötaksid täistööajaga ning seejärel jagati saadud number töötajate arvuga.

Näituste korraldamine

17 vastaja seast korraldas eelmisel aastal näitusi 15 asutust, mis tõid publiku ette kokku 205 väljapanekut. 2 vastanut ei korralda põhitegevusena näitusepaiga tööd või ei tegele igapäevaselt näituste välja toomisega, kuid pakuvad näituste korraldamisele ja/või kunstnikele tugiteenuseid.

Kunstiorganisatsioonid tegid kunstnikega möödunud aastal koostööd ligi 1900 korral, kusjuures 67% vastanute näitustel osales aasta jooksul üle 50 kunstniku. 57% mullu toimunud näitustest olid isiku- ja 43% grupinäitused. Näitusekorraldajate seast tõi 5 asutust välja 5 või vähem ja 2 asutust üle 30 näituse.

Lisaks kunstnikele tegid kunstiorganisatsioonid regulaarset koostööd ka teiste vabakutseliste kunstitöötajatega, kokku pisut üle 350 korral. Kunstnike kõrval on teised vabakutselised kunstitöötajad näiteks kuraatorid, kirjutajad/tekstide autorid, vestlusringide osalejad ja moderaatorid, giidid, töötubade läbiviijad, graafilised disainerid, näituste installeerijad, tõlgid, toimetajad, fotograafid ja muud valdkondlikud koostööpartnereid.

Näitustel esitletud teostest olid keskmiselt 56% olid uued teosed. Lisaks näituste korraldamisele andsid küsitlusele vastanud kunstiorganisatsioonid möödunud aastal välja 22 vähemalt 8-leheküljelist trükist.

Kunstnikutasud

Näituseid korraldanud 15 asutusest maksis 2024. aastal isikunäituste (s.o 1-3 kunstnikku hõlmav projekt) eest kunstnikele tasusid 80% ehk 12 organisatsiooni. 3 vastajat küll korraldavad näitusi, aga ei maksa hetkel kunstnikele tasusid.  

Keskmine tasu isikunäituse kohta kokku oli 2023. aastal 1168€ ja mediaantasu 680€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu isikunäituse kohta 1460€ ja mediaantasu 775€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 225€ ja kõige kõrgem 6432€.

Grupinäituste (s.o enam kui 3 kunstnikku hõlmav projekt) eest maksis näituseid korraldanud asutustest kunstnikutasusid 53% ehk 8 organisatsiooni. 7 vastajat küll korraldavad grupinäitusi, aga ei maksa nende eest hetkel kunstnikele tasusid.

Keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule oli 195€ ja mediaantasu 100€. Kui võtta arvesse ainult organisatsioonid, kus tasusid makstakse (st jättes välja need vastajad, kes tasusid ei maksa), siis oli keskmine tasu grupinäituse eest ühele kunstnikule 365€ ja mediaantasu 350€. Kõige madalam makstud näitusetasu oli 100€ ja kõige kõrgem 800€.

Märkus: kunstnikutasude puhul tuleb tähele panna, et tegemist on kogutasuga projekti peale kokku (ehk mitte kuutasuga) ning tasu kogukuluga. Veel on oluline märkida, et vastajate seas oli väga erineva suuruse ja toimimisloogikaga organisatsioone. Suuremaid tasusid maksvad organisatsioonid korraldasid pigem vähem näituseid ning mitmed vastajad tõid välja, et kunstnikutasusid ei olnud võimalik maksta suurte ülevaate- ja grupinäituste puhul, samuti ei makstud tasusid tudengite õppetöö osana toimunud näituste eest.

Koostöö muu valdkonna ettevõtetega

Peale kunstivälja töötajate kasutasid vastanud organisatsioonid eelmisel aastal ka muude valdkondade ettevõtete teenuseid, kokku tehti koostööd hinnanguliselt ca 890 taolise firmaga. Siin on mõeldud näiteks transpordifirmasid, kindlustusettevõtteid, haldusfirmasid, panku, hotelle, trükikodasid ja kirjastusi, reklaamiettevõtteid, toitlustusettevõtteid, ehituspoode ja -ettevõtteid ja muid valdkonnast väljaspool tegutsevaid koostööpartnereid.